ISESEISVUMINE

Rudolf Rimmel

müü maha mets ja meri ja kallas liivane
su lahjenenud veri siin pole viimane
müü maha au ja häbi ja veri vesine
nii tunned pole läbi sul ninaesine
müü maha õhk ja vesi müü hingest isamaa
ja hakka kambakesi siis rõõmust kisama
müü maha laps ja naine see mitte viimane
kui kauge aseaine näib küllalt kiimane
müü maha hing ja ihu mis soe ja süldine
ja tõesta müümiskihu on ilmas üldine
kui maa on müüdud haljaks ta hakkab klantsima
siis kisu ennast paljaks ja kuku tantsima
sa tantsi paesel kaldal mis jääst on tuline
ja karju ülalt alla hei nii me tulime
müü maha kaldatuled müü kogu kupatus
siin sinu järel tuleb uus suur veeuputus

Indrek Hirv

ma võppun unes suudeldes su nime –
hull kullake sa jood kui vett mu und
öö on mu hing – niisama pilkalt pime –
sääl sinu silmad valgustavad lund

su kurbust reedab arm mu unenäol –
see koondab kogu valu enne koitu
ning haihtub lahvatades tuleloitu –
saad selle päranduseks suitsu näol

ja – nagu marjakobarast saab vein –
saab minust mürk su soojas siniveres
me kummalises surmas laulab lein –
sest viisist murenevad rahnud meres


sinu huultel on õnne soolane maitse

Rainer Maria Rilke

Du, der ichs nicht sage, daß ich bei Nacht
weinend liege,
deren Wesen mich müde macht
wie eine Wiege.
Du, die mir nicht sagt, wenn sie wacht
meinetwillen:
wie, wenn wir diese Pracht
ohne zu stillen
in uns ertrügen?

Sieh dir die Liebenden an,
wenn erst das Bekennen begann,
wie bald sie lügen.

Du machst mich allein.  Dich einzig kann ich vertauschen.  Eine Weile
bist dus, dann wieder ist es das Rauschen, oder es ist ein Duft ohne
Rest.

Ach, in den Armen hab ich sie alle verloren,
du nur, du wirst immer wieder geboren:
weil ich niemals dich anhielt, halt ich dich fest.

Song
(From the diaries of Malte Laurids Brigge)
Translated by Albert Ernest Flemming

You, whom I do not tell that all night long
I lie weeping,
whose very being makes me feel wanting
like a cradle.

You, who do not tell me, that you lie awake
thinking of me:–
what, if we carried all these longings within us
without ever being overwhelmed by them,
letting them pass?

Look at these lovers, tormented by love,
when first they begin confessing,
how soon they lie!

You make me feel alone. I try imagining:
one moment it is you, then it’s the soaring wind;
a fragrance comes and goes but never lasts.
Oh, within my arms I lost all whom I loved!
Only you remain, always reborn again.
For since I never held you, I hold you fast.

Sina, kellele ma ei ütle, et ma öösiti
laman nuttes
kelle olemus mind routab
nagu kiigel.
Sina, kes sa mulle ei ütle, kui sa ärkad
sinu pärast:
kuidas me seda toredust
vaigistamata
endas kannaksime?

Vaata armastajad
alles alustasid tunnistamist,
kui juba valetavadki.

Sa teed mu üksildaseks. Sind üksi võin ma
teiseks vahetada. Üks hetk oled sina see, siis on see jälle kohin,
või jäägitult haihtunud lõhn.
Ah, käte vahel kaotasin nad kõik,
sina ainult, sina sünnid ikka uuesti:
kuna sind iialgi kinni ei hoidnud, oled sa alles.