Germany in Autumn 1978

Fassbinder: So there’d be no discussion?
Mother: No discussion.
Fassbinder: You think that’s okay?
Mother: l wouldn’t encourage anyone to talk in the current situation. l would be terribly alarmed if someone, in a public discussion, expressed themselves in the way that Jung did yesterday, in the … in that discussion. He pointed out that criticism is justified, and that if criticism is quelled, and … such demands are made, like what’s happening with the terrorists … l’d just be scared to hear someone say that.
Fassbinder: Why?
Mother: Because l don’t know what someone else would do with it. You see? An acquaintance of mine really badmouthed Boll once. lt was before Schleyer was kidnapped. When l defended Boll, he said,
”You’re one of those sympathizers!” Understand? You just don’t know, in the current situation of hysteria, how something you say can be used against you. And that’s why l think l wouldn’t encourage anyone to talk.
Fassbinder: For my part, l can’t understand that, because …
Mother: Well, it really reminds me of the Nazi period, when people just kept quiet in order to stay out of trouble.

2

Fassbinder: What has to happen these days before you’ll talk again?
Mother: Well, the people that have authority, and those … who have the relevant influence, they …
have to use that influence.
Fassbinder: And who, may l ask, has influence and authority?
Mother: People like Mitscherlich, for example, or Jung, or Boll, for God’s sake, with his international reputation …
Fassbinder: You just said you had a problem with someone because of him!
Mother: People here have to grasp the fact that …
Here and now … ln essence, it’s … The masses don’t make a democracy. They haven’t grasped what it is. They think that if you criticize the state, you’re already, what do l know …
Fassbinder: But you support that by saying you wouldn’t encourage open discussion right now.
Mother: Well, l want it to happen through the media, for example.

3

Fassbinder: Why do you want to delegate
your concerns to the system of freedom that you believe in?
Mother: Well, l delegated them when l voted. Besides, there are political parties,
and l assume that in those parties, one of which l voted for, that reason will prevail. That’s what l assume.
Fassbinder: So reason must come from above?
Mother: The reas…
Fassbinder: Your understanding of democracy
ought to be, especially if you experienced the Third Reich, as you in fact did … Then you ought to say, ”The rank and file individuals …”
Mother: l want to tell you that l … have considerable difficulties, because l do understand that there is good reason to be upset about many things that are happening, and that criticism is necessary.
Fassbinder: You said you wouldn’t even advise people to talk!
Mother: Not at the moment, no.
Fassbinder: That’s a rejection of democracy!

4

Fassbinder: When the pilot was shot in Mogadishu, or in Aden, you said that for every person shot,
you’d like to see one terrorist shot in Stammheim Prison.
Mother: Yes. Publicly.
Fassbinder: Publicly?
Mother: Yes.
Fassbinder: And that’s democratic?
Mother: No, it’s not. But hijacking the airplane
wasn’t democratic either. Or saying, ”Now we’ll shoot one person after another.” lf it had been you or me in there, what would you have thought?That changes everything. You have to consider that.
Fassbinder: So it’s ‘an eye for an eye’?
Mother: No, not ‘an eye for an eye’. But in a situation like that, you can’t just respond with democracy.

5

Fassbinder: You just said you don’t care about laws, yet you’re a democrat!
Mother: l do care about laws …
Fassbinder: You just said you didn’t.
Mother:But if people who …
Fassbinder: No ‘buts’! You say you don’t care. Regardless of the situation. And you’re a democrat!
Mother: But if people like that …
Fassbinder: No! Answer me, please!
Mother: They break the law, not me.
Fassbinder: Yes, so does a normal murderer!
Mother: Then the terrorists are murderers?
Fassbinder: Sure they are, for all l care! But there aren’t any special laws for murderers!
Mother: Yes, but you can catch them, and then you have them under arrest. And they can’t cause such trouble.
Fassbinder: No?
Mother: No.
Fassbinder: No? lt’s not just that a normal murderer has bad reasons, or none at all, for committing a murder. lsn’t the bad thing about terrorists that they have reasons that you can understand?
Mother: But the means are wrong, Rainer.
Fassbinder: But you don’t care about laws either.
You said laws are irrelevant, when it comes down to it.
Mother: l was so outraged …
Fassbinder: ls it permissible to have a situation
where you don’t care who makes the laws, or what they are?

6

Fassbinder: And democracy is the most humane form of government, is it not?
Mother:lt’s the lesser of all evils, right?
Fassbinder: The lesser of all evils?
Mother: Yes, right now it is an evil.
Fassbinder: Democracy?
Mother: Yes.
Fassbinder: Would authoritarianism be better?
Mother: No. Here and now …
Fassbinder: What would be better? lf it’s the lesser evil, there must be … some kind of good. What would that be?
Mother: The best thing would be a kind of authoritarian ruler who is benevolent, and kind and orderly.

Rainer Werner Fassbinder and his mother Liselotte in “Deutschland im Herbst” (1977/78 )

 

fassbinder 5

Fassbinder emaga demokraatiast

München, 1977. aasta oktoober. Vestlus filmilavastaja Rainer Werner Fassbinderi ja tema ema Liselotte Ederi vahel köögilaua ääres. On hilisõhtu. Fassbinder on mitmendat päeva magamata, suitsetab lakkamatult. Vahel suitsetab ka ema.

Fassbinder: Heakene küll, aga diskussiooni ei toimu.
Ema: Diskussiooni ei toimu.
Fassbinder: Ja sinu meelest on see tähendab okei?
Ema: Tead, ma ei julgustaks kedagi diskuteerima, praeguses olukorras. Ma ehmuksin kohutavalt, kui keegi avalikult diskussioonis avaldaks arvamust … kas või nii nagu Jung eile selle küsitluse ajal, noh et viitas sellele, et kriitika on õigustatud ja et siis, kui kriitika ära keelataks, hakataks just selliseid asju nõudma, nagu praegu terroristidega. Mul oleks lihtsalt hirm, kui kuuleksin kedagi sellist arvamust väljendamas.
Fassbinder: Miks?
Ema: Tead, sellepärast et ma ei tea, mida teine inimene sellega teeb. Saad aru, mul on üks tuttav mees, kes materdas jubedalt Bölli, see oli veel enne selle Schleyeri pantvangiks võtmist. Ja siis ma astusin Bölli kaitseks välja, ja siis ütles ta, et ise oled samasugune poolehoidja. Saad aru, mida ma mõtlen? Tead … sa ei tea, mida sellises hüsteerilises olukorras sinu sõnadega tehakse. Ja sellepärast ma arvan, et … tähendab, ma ei julgustaks kedagi diskuteerima. Vaikus.
Fassbinder: Ma ei saa sellest tõesti aru, sest … Vajutab vasema käe otsmikule ja surub silmad kinni.
Ema: Tead, mulle meenutab see tõesti natside aega, kus inimesed samuti lihtsalt vait olid. Et omale mitte jama kaela tõmmata.

dtimherbst_1

2

Fassbinder: Mis siis täna juhtuma peab, et sa jälle rääkima hakkaksid?
Ema: Noh et inimesed, kelle vastu on usaldust, ja kellel … kellel … ee … on vastav mõjujõud, et need oma mõjujõu maksma paneksid, et siis …
Fassbinder: Aga kellel siis palun väga on mõjujõudu ja … kelle vastu on usaldust?
Ema: Noh näiteks mõni Mitscherlich* või kes, või seesama Jung, või … kas või Böllgi oma mainega, mis tal välismaal on.
Fassbinder segab vahele: Aga sa justsama ise rääkisid probleemist, mis sul oma tuttavaga oli!
Ema: Tähendab, et siinsed inimesed mõistaksid, et … et … Siin, meie omad inimesed … need on ju põhimõtteliselt … suures massis pole ju demokraatiat ollagi … nad pole demokraatiale veel üldse pihtagi saanud. Need usuvad, et kui kriitikat teha, riigi aadressil, et siis oled kohe ma ei tea kes …
Fassbinder: Aga sa ju toetad seda, öeldes, et praegusel hetkel ei soovitaks sa kellelgi diskuteerida? Vaikus.
Ema: Tead, ma tahaks, et see kuidagi meedia kaudu käiks.

3

Fassbinder: Miks sa seda korda, liberaalset korda, mida sa positiivseks pead, miks sa seda nii kangesti delegeerida tahad?
Ema: No kuule, ma delegeerisin selle siis, kui ma valimas käisin. Ja meil on ju parteid olemas. Ja ma lähtun tegelikult endiselt sellest, et neis parteides, mis ma … millest ma ühe valisin, et seal mõistus võidule pääseb. Ma lähtun sellest.
Fassbinder segab vahele: Tähendab mõistus peab tulema ülevalt poolt? Vaikus.
Ema: Mõist ..
Fassbinder: Demokraatia, vähemalt sinu demokraatiaarusaama järgi, peaks ju aga olema, just seetõttu, et sa oled Kolmandat Riiki niimoodi näinud, nagu sa seda ju näinud oled … et noh, siis sa peaksid ometi ütlema, et okei, baas, tähendab üksikisik …
Ema: Ma tahan öelda seda, et mul on õudselt raske, sest ma saan aru, et ärevuseks paljude asjade pärast, mis toimuvad, on põhjust … ja et kriitikat tuleb teha …
Fassbinder tõstab häält: Aga sa ütled, et sa ei soovitaks inimestel isegi mitte diskuteerida … praegu.
Ema: Hetkel mitte! Just nimelt.
Fassbinder: Jah aga (lööb käega lauale), sedasi sa heidad demokraatia kõrvale!

dtimherbst_2

4

Fassbinder: Kui see lendur Muqdishos või Adenis maha lasti, siis sa ütlesid, et sulle meeldiks väga, kui iga inimese kohta, kes seal Adenis maha lastakse, lastaks Stammheimi vanglas maha üks terrorist.
Ema: Jah. Avalikult.
Fassbinder: Avalikult, jah?
Ema: Jah.
Fassbinder: Okei. Ja see on demokraatlik?
Ema: Ei, see ei ole demokraatlik. Demokraatlik polnud ju ka see lennuk kaaperdada ja öelda, et nüüd tapame järgemööda … (kõrgendab häält) Kuule, kui sa ise seal sees oleksid olnud, ja kui mina seal sees olnud oleksin, milline su arvamus siis oleks? Siis asjad muutuvad. Seda tuleb ometi ka arvesse võtta!
Fassbinder: Tähendab silm silma, hammas hamba vastu?
Ema: Mitte silm silma, hammas hamba vastu, aga sa ei saa sellises olukorras tulla lihtsalt oma demokraatiajutuga!

5

Fassbinder karjub: Ise sa ju ennist ütlesid, et seadused sind ei huvita. aga ise oled demokraat! (Ema samal ajal pooleldi kuuldamatult: Sellises olukorras …)
Ema: Kuule, muidugi huvitavad mind seadused …
Fassbinder teravalt vahele: Justsama ise ütlesid, et see sind ei huvita!
Ema: Aga kui inimesed, kes on sellises …
Fassbinder kisendab: Ei! Pole siin mingit “aga”! Seadused sind ei huvita, nii võid öelda küll, ükskõik mis olukord on, aga ise oled demokraat?
Ema: No aga kui inimesed …
Fassbinder: Ei!
Ema: Mul on …
Fassbinder: Vasta mulle palun!
Ema samuti valjemini: Nemad ju ei austa seadust, mitte mina.
Fassbinder: Olgu peale, samamoodi käitub ka tavaline mõrtsukas!
Ema: Siis ongi nad mõrtsukad need terroristid.
Fassbinder: Jah, selge see! Olgu minu pärast. Aga mõrtsukate jaoks ei ole eriseadusi! Vaatab emale ainiti otsa.
Ema: Jah, aga nad võib kinni püüda, ja siis on nad vahi all, ja siis nad ei saa enam sedasi kurja teha.
Fassbinder uskmatult: Ah ei saa? Vaikus.
Ema vaikselt: Ei saa.
Fassbinder: Või ei saa? Vaikus. Siis ägedalt. Tavalisel mõrtsukal ei ole ju lihtsalt mingid … ütleme halvemad põhjused oma mõrva sooritamiseks või ta ei soorita ju oma mõrva üldse ilma põhjuseta … kas siis on hullem, kui neil terroristidel on võib-olla isegi … võib-olla isegi sellised põhjused, millest sina suudaksid aru saada?
Ema: Jah, selge see. Aga vahendid ei ole õiged, Rainer!
Fassbinder: Olgu peale. Aga sind ju ka ükski seadus ei huvita! Sa ütled ise, et seadus on sulle kama kaks. Lööb käega vastu lauda. Kui olukord nõuab.
Ema: Selles olukorras … olin ma nii nördinud, et …
Fassbinder segab vahele: Kas üldse tohib olla mingit olukorda, kus sind ei huvita, kes sulle seadusi teeb? Ja milliseid seadusi?

dtimherbst_3

6

Fassbinder rahulikult: Demokraatia on ometi kõige inimlikum riigivorm, või ei ole?
Ema vaikselt ja väsinult: Tead, see on kõigist pahedest kõige väiksem, eks ole.
Fassbinder: Kõigist pahedest kõige väiksem?
Ema: Jah. Praegusel hetkel on see tõesti pahe.
Fassbinder: Demokraatia?
Ema: Jah.
Fassbinder: Mis siis parem oleks? Midagi autoritaarset?
Ema: Ei. Meil siin hetkel …
Fassbinder: Mis siis parem oleks, kui see on kõigist pahedest kõige väiksem? Siis peab ju olema võib-olla midagi … ütleme … midagi head? Mis see siis oleks?
Ema naeratab: Kõige parem oleks selline autoritaarne valitseja, kes on hästi hea ja hästi armas ja korralik.

Tõlgitud Rainer Werner Fassbinderi lühifilmist, mis kuulub kollaažfilmi “Deutschland im Herbst” (1977/78 )

Filmi moto: “Kui julmusega on jõutud teatud punkti, pole enam vahet, kelle süü see on: põhiline, et ta vaid lõpeks.” (8. aprillil 1945 — proua Wilde, 5 last.)

R. W. Fassbinderi (1945–1982) film on, nagu öeldud, osa kollaažfilmist “Deutschland im Herbst”, mis koosneb üheteistkümne saksa režissööri (Alf Brustellin, Hans Peter Cloos, Rainer Werner Fassbinder, Alexander Kluge, Beate Mainka-Jellinghaus, Maximiliane Mainka, Edgar Reitz, Katja Rupé, Volker Schlöndorff, Peter Schubert, Bernhard Sinkel) lühifilmidest. Film reageeris Saksa vasakäärmusliku terroriorganisatsiooni RAF (Rote Armee Fraktion, Punaarmee Fraktsioon) põhjustatud pantvangidraamale 1977. aasta septembris ja oktoobris. “Saksa sügiseks” nimetatav sündmus paiskas Lääne-Saksamaa sügavaimasse kriisi selle maa ajaloos ning tekitas kogu riigis mõneks ajaks painajalikult äreva õhkkonna.

Aktsiooni Offensive 77 käigus olid RAF-i liikmed röövinud Hanns Martin Schleyeri (Saksa tööandjate juhi) ning nõudsid riigilt vangistatud kaasterroristide vabastamist. Et valitsus läbi rääkima ei soostunud, kaaperdati Lufthansa reisilennuk (86 inimest pardal), tapeti lennuki piloot ja maanduti viimaks Somaalia pealinnas Muqdishos. Relvajõud vallutasid viis päeva pärast kaaperdamist viimaks lennuki, kõik pantvangid vabastati. Selsamal ööl järgnesid RAF-i kolme juhtiva tegelase enesetapud Stammheimi vanglas Stuttgardis — nn “Stammheimi surmaöö”. Neid enesetappe on peetud ka riiklikult korraldatud või vähemalt sallitud mõrvadeks. Vastuseks võimude tegutsemisele tapsid RAF-i terroristid päev hiljem Schleyeri.

Lääne-Saksa võimud olid juba 1972. aastast peale, mil RAF-i esimese põlvkonna juhtfiguurid vangistati (RAF rajati 1970 ja saatis end laiali 1998), karmistanud julgeolekumeetmeid ja püüdnud leida terroristide võimalikult tähtajatuks vahi all hoidmiseks igasugu seaduslikke ja kvaasiseaduslikke vahendeid. Meedia kõneles sel teemal palju, rahva hulgas levis hirm. Poliitikud, haritlased (nt Nobeli kirjanduspreemia laureaat Heinrich Böll) ja kõik teised, kes väljendasid kujunenud olukorras muret demokraatlike põhiõiguste kitsenemise pärast, tembeldati tihtipeale riigivaenlasteks, kaasajooksikuteks jne. Leidus ka professoreid, kes politseiriigi ohu vastu ühisavaldusi tegid (ja selle eest kohtusse kaevati, kuid siiski vabaks mõisteti) jne.

Fassbinderi lühifilm on kollaažis “Deutschland im Herbst” kõige isiklikum. 26 minuti jooksul näidatakse režissööri kodust elu, mis kipub sellel närvilisel sügisel pantvangidraama ajal täiesti koost lagunema. Tema vestlus emaga köögilaua ääres (või intervjuu temaga — fiktsioon ja reaalsus on siin üsna segamini), mida võiks nimetada ka väikeseks demokraatia õppetunniks, on pikitud kuue katkendina muude süžeeliinide vahele.

Gilberte Brassaï, Marlene Dietrich, Ernest Hemingway

marlene

Marlene by Gilberte Brassaï (1937)

“You are getting so beautiful they will have to make passport pictures of you 9 feet tall. What do you really want to do for a life work? Break everybody’s heart for a dime? You could always break mine for a nickel and I’d bring the nickel.”

-Ernest Hemingway in a letter to Marlene Dietrich (1950)