Kuldne hiir

Tuleb meelde (vahel harva-harva,
kui on päevarattas vähem kiire):
isa
tegi ükskord kullakarva
jõuluküünlast kullakarva
hiire.

Mina vaatasin. Mu süda peksis,
nii et roided kuumi põkse tundsid:
elus
kuldne hiir
peos isal keksis
koonul värisemas
kuldsed vuntsid

kuni äkki ta sealt plehku pani
mine tea, kus prakku ennast peites!
Kuldset hiirt
ma suure pimedani
tuppa otsima jäin meeleheites.

“Küünlaid läitma!”
“Jõuluvana tuli!”
“Jagab kommi! Jagab inglipilte!”
Surnud küünlail põles surnud tuli.
Jõuluvana kandis naabri vilte.

Surnud küünlaid,
valevilte
trotsin!
Sööma? Ei! Las solvub jõuluhani!
Elus
kuldset hiirt
ma otsin otsin otsin
ning vist otsima jään pimedani.

Jaan Kross