Nüüd, mil elavat kaasaegset muusikat praktiliselt enam ei eksisteeri, on tal [kultuuriinimesel] ju esmakordselt suurepärane ülevaade kogu viimase kahe aastatuhande muusikapärandist. On, mida valida! Tänapäevane muusikakuulamine toimubki alljärgnevalt: eraldame kogu viimase 2000 aasta muusikast vaid üksikud esteetilised komponendid ja naudime neid. Valime vaid selle, mis me kõrvus rahustavalt ’sumiseb’, mis on ilus, märkamata, kuidas me sellega tegelikult muusikat häbistame. Meid ei huvitagi seejuures tõsiasi, et selle ilu tagaajamise käigus jääb muusika tõeline sõnum sageli arusaamatuks. Tihti ongi n-ö ilusad kohad teostes täiesti teisejärgulise tähendusega.
Nikolaus Harnoncourt – Kõnelev muusika
